Kas TALO kahjustab haritlaste huve?
06.11.2003
Haritlaste huve ei tohi kahjustada põhjendamatute väljaütlemistega.
TALO on oma tegevuse korraldamisel lähtunud demokraatlikust põhimõttest – vaidluses selgub tõde ja vastuvõetud otsused sünnivad konsensuse alusel.
Kuivõrd 3. novembril k.a. Postimehes ilmunud artiklis TALO kahjustab haritlaste huve, peeti võimalikuks anda sõna ainult sotsiaaldialoogi ja kollektiivlepinguliste suhete ühele, tööandjate arvamust kajastavale autorile, siis peame oma kohuseks esitada ka TALO seisukohad.
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO liikmesliitudesse kuuluvad hariduse-, kultuuri-, meedia-, põllumajanduse-, spordi-, teaduse-, tehnika- ja tervishoiu valdkonna töötajad. Ligi 80000-st kõrgharidusega avaliku sektori töötajat kuulub TALO liikmeskonda 35000, kelle töötasud saadakse peamiselt riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete kaudu. Väike osa TALO liikmetest töötab ka erasektoris.
TALO liikmed on haritlased, kes omavad riigi kestmises ja arengus olulist rolli. Õpetaja, õppejõu, kultuuritöötaja ülesandeks on strateegilise väärtuse, iseseisva mõtlemise ja analüüsivõime arendamine. On arutlematagi selge, et nende inimeste teadmiste ja oskuste tase peab oma tööga lisaväärtust luues olema palju kõrgem kui tööturul oleval tavatöötajal. Loodetavasti teab ka artikli autor, pr. Kersti Kaljulaid, et arenenud ja tulevikku vaatavates riikides hinnatakse teadmisi ja oskusi neid lisaväärtusi tootvalt realiseerida ja sellega kaasnevat õilsat õiglase palga põhimõtet. Haritlased kuuluvad majanduslikus mõttes keskklassi, kes suudavad ennast ja oma peret majandada, ise elukestvas õppes osaleda ning oma lastele korraliku hariduse tagada.
Tänases Eestis on kõrgharidusega õpetaja ja kultuuritöötaja palga alammäär 5400 krooni kuus. Ja sedagi ainult riigihallatavates asutustes. Omavalitsuste halduses olevates asutustes saavad samalaadse töö tegijad 2-3 korda madalamat palka. Nendele esitatavad kvalifikatsiooni- ja muud töönõuded on aga ühesugused. Enamuses Euroopa riikides austatakse siiski võrdse kohtlemise põhimõtet ka palgamaksmisel – võrdse töö eest põhjendatud ja õiglane palk.
TALO seisukoht on, et tema liikmeskonda kuuluva kõrgharidusega töötaja kuupalga alammäär töötamisel täistööajaga kõrgharidust nõudval ametikohal peab olema vähemalt riigi keskmise kuupalga tasemel. Selline nõue on sisse kirjutatud TALO ja valitsuse vahel 2000. ja 2001. aastatel allakirjutatud palgakokkulepetesse. Viidatud põhimõttest ei ole sõnades loobunud ükski tööandjaid ja omanikke esindav läbirääkimiste delegatsioon, küll aga tegudes.
See, kas ametikoht nõuab kõrgharidust või mitte, on määratud vastava ametikoha kvalifikatsiooninõuetega. Näiteks pedagoogidel, õppejõududel, meditsiini- ja kultuuritöötajatel jne on ametite kvalifikatsiooninõuded alati olnud ja praegu toimub nende Kutseseaduse nõuetest tulenev kaasajastamine.
Väär on arusaam, nagu nõuaks TALO, et ainult kõrgkooli diplomi olemasolu peab tagama töötaja palga alammääraks vabariigi keskmise palga. Selleks, et seda nõuet täita, peab ta töötama ka kõrgharidust nõudval ametikohal. Näiteks lukksepp saab palka, mis on ette nähtud lukksepale, hoolimata sellest, et tal on kõrghariduse diplom.
Raske on mõista väljendit "õpetamise tootlikkus". Me võime ju öelda, et õpetamise tootlikkus peab olema suur ja kui suurendada seda veelgi, saame palka juurde. Sellise arvamuse avaldaja puhul tekib küsimus tema õpetamise valdkonna tundmisest.
Oskuste ja kompetentsi taseme määrab atesteerimine. Õpetajatel ja kõrgkoolide õppejõududel peavad olema täidetud eeldused nii hariduse kui teadustööde osas, alles siis valitakse ta konkursi korras vastavale ametikohale.
TALO üheks, kuid mitte ainsaks eesmärgiks on oma liikmete esindamine palgaläbirääkimistel tööandjate ees. Kui 2004. aastal prognoositakse vabariigi keskmiseks palgaks 7362 krooni, siis TALO sooviks on, et kõrgharidusega õpetaja, bibliograafi, arsti, lektori jne palga alammäär oleks samas suuruses.
Tänaseks on kujunenud olukord, kus kõrgharidusega töötaja, kuigi ta töötab kõrgharidust nõudval ametikohal, saab riigi erinevates regioonides kaks-kolm korda madalamat palka. Mis alusel me alahindame haritud inimeste väärtust. Arvame, et neil ei ole piisavalt oskusi ja kompetentsi. Sageli tuuakse välisriikidest tööandjate arvates teadjamad inimesed siia tööle ja makstakse neile kuni viis korda kõrgemat palka. Keegi ei tule aga siia tööle missioonitundest.
Peaks olema selge, et ainult hariduse, teaduse ja kultuuri areng tagab Eestile väärika koha sotsiaalseid väärtusi hindavas Euroopa Liidus. Ilma nende alade töötajate tööpanust väärtustamata ei jõua me kuhugi.
Toivo Roosimaa
TALO juhatuse esimees
Aadress: Gonsiori 21, 10147 Tallinn, tel 641 9800, talo@talo.ee