Tulistes vaidlustes saavutatud jahe kompromiss töösuhete regulatsiooni kaasajastamiseks

Sotsiaalpartnerid – valitsus, tööandjate ühendused ja ametiühingute keskliidud – jätkasid 23. aprillil uue töölepingu seaduse eelnõu arutelu.

Nelja kuu jooksul toimunud debattidel leidsid käsitlemist kõik töösuhete valdkonnaga seotud teemad ning esialgsest tasakaalustamata tekstist suutsid väitlustes osalejad kompromisside saavutamisega kujundada tööturu osapooli praeguseks rahuldava eelnõu.

Raskete vaidluste positiivset tulemust ei kajasta vaid konkreetse teksti sisu ja vormi paranemine, vaid toimunud protsess näitas, et ilma sotsiaaldialoogita ei ole võimalik kaasaegse kodanikuühiskonna toimimine ja areng.

Läbirääkijate ühist seisukohta töösuhete regulatsiooni kaasajastamise senise protsessi ja edasiste arengute osas väljendab ka Delegatsioonide kokkulepe töölepingu seaduse eelnõu kohta .

On selge, et iga seaduse eelnõu kannab endas loojate ja loomise aja pitserit. Muutused nii siseriiklikul kui avatud tööturul ja globaalses majandusruumis eeldavad ka tulevikus töösuhete regulatsiooni muudatusi.

Millised on kehtiva töölepingu seaduse ja uue eelnõu erinevused, sellest on ajakirjandus juba väljanopped teinud ja nö sõkalde ja terade sõelumine toimub ka edaspidi.

Kindlasti jätkub arvamuste ja kommentaaride tulv – kellegi jaoks joonistuvad välja vaid positiivsed, kellegi jaoks vaid negatiivsed tulemused. Õiglasem hinnang on see, et uue seaduse kaudu realiseeruvad nii tööandjatele kui töötajatele paindlikumad ja turvalisemad töösuhted, võimaldub realiseerida stabiilsele arengule suunatud parima tootlusega töökeskkond.

Minimaalne töötus ja optimaalne hõivatus on saavutatav läbi elukestva õppe. Sellele on tehtud panus ka uues eelnõus. Nii väheneb kartus töökoha vahetamise ees ja tekib tahe kiiresti tööturule naasmiseks.

Lähiajal läheb eelnõu valitsuse kooskõlastusringile ja sealt edasi riigikokku.

Ametiühingute soov on, et Toompea poliitilised jõud austaksid sotsiaalpartnerite vahel saavutatud kompromisse ja kokkuleppeid.