Eesti ja Soome ametiühingute keskliitude koostöökokkulepe

11.05.2006

Kokkuleppe pooled

 Eesti                         Eesti Ametiühingute Keskliit EAKL

                                 Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO

 Soome                      Soome Ametiühingute Keskorganisatsioon SAK

                                 Soome Teenistujate Keskorganisatsioon  STTK

                                 AKAVA

 Koostöökokkuleppe alused ja eesmärk

Koostöökokkulepe on vajalik lähinaabrite Eesti ja Soome töötajate ja teenistujate liitude vahelise koostöö arendamiseks ning ettevõtete, teenuste ja tööjõu liikumise pideva kasvuga seotud huvide kaitsest tulenevate probleemide lahendamiseks. Koostöös püütakse tulemuslikult kasutada neid uusi võimalusi, mida laienenud Euroopa pakub ka töötajate ja teenistujate organisatsioonidele. 

Kokkuleppe pooled on töötajate ja teenistujate ametiühingute keskorganisatsioonid, millesse kummaski riigis kuuluvad samal alal tegutsevad ametiühingud.

Koostöökokkuleppe eesmärk on tugevdada üle Soome lahe toimuvat süstemaatilist koostööd töötajate ja teenistujate huvide kaitsel ja teabevahetust kokkuleppe poolteks olevate ametiühingute keskliitude ja nende poolt esindatud alaliitude vahel.

Koostöövaldkonnad

 Koostöö aluseks on keskliitude senised suhted, mis tuginevad kahepoolsetele kohtumistele ja muudele kokkupuudetele, teabevahetusele ning liitude antavale ekspertabile ja konkreetsele toetusele. Koostööd püütakse edaspidi arendada varasemast süstemaatilisemalt eriti järgmistes valdkondades:

1.      Juhatuste ja ekspertide kohtumised

Keskliitude juhatused kohtuvad vastavalt vajadusele. Neil kohtumistel käsitletakse lisaks üldisemale ülevaatele olukorrast riikides ka huvide kaitset puudutavaid eriküsimusi. Ühiste huvide kaitsmisel ilmneda võivate raskuste ennetamiseks moodustatakse hetkeolukorrast tingitud vajadusel keskliitude ekspertide ühiseid töörühmi.

2.      Koostöö teabevahetuse ja teabe liikumise alal

Teabevahetuse ja teabe liikumise osas keskendutakse ühiste huvide kaitsmist puudutavatele küsimustele. Mõlema riigi ametiühingute keskliitude ja haruametiühingute vahelisi ühenduskanaleid tugevdatakse nii, et oleks võimalik ühiste huvide kaitsmist puudutavates küsimustes saada kiiresti ühendust nendega, keda see küsimus vahetult puudutab. Samuti püütakse ennetada võimalikke tulevikus esilekerkivaid huvide kaitsmisega seonduvaid probleeme, vahetades nendega seotud teavet ja võttes vajadusel küsimused arutlusele ühises töörühmas.

Eriti püütakse saavutada, et ühiste huvide kaitsmisega seotud küsimustes edastaksid mõlema riigi töötajate ja teenistujate ametiühingud avalikkusele sarnaseid sõnumeid, milles ühtlasi ilmutataks valmisolekut koostööks ühiste huvide kaitsel.

3.      Koolitusalane koostöö

Huvide kaitse teostamiseks eriti neis küsimustes, mis on ühised mõlema riigi töötajatele ja teenistujatele, püütakse koolitusalase ja muu koostöö abil tagada asjakohased ekspertteadmised mõlema riigi ametiühinguorganisatsioonides. Teadmisi teise riigi töötajate huvide kaitsega seonduvatest küsimustest täiendatakse vajadusel ekspertide koolitusotstarbelise vahetuse abil.

4.      Organisatsiooniline koostöö

Organisatsioonilist koostööd tehakse eeskätt haruametiühingute ja kohalike organisatsioonide tasandil. Keskliidud aitavad selle koostöö edendamisele omalt poolt kaasa ja koordineerivad seda vastavalt vajadusele. Piirkondlike osakondade arendamiseks tehtud koostööd jätkatakse ühiselt kokku lepitud suundades ja ulatuses.

Kahepoolsest koostööst lisaväärtust ka EL ja Läänemere riikide koostööle

Koostöö eesmärk on lisaväärtuse andmine olemasolevatele tähtsamatele Euroopa Liidu ja Läänemere piirkonna töötajate ja teenistujate huve kaitsvatele organisatsioonidele. Keskliidud jätkavad tegutsemist aktiivsete osapooltena ning räägivad iseseisvalt ja oma võrgustike kaudu kaasa eriti tööjõu- ja tööturupoliitika küsimustes. Vajadusel osalevad keskliidud ka Euroopa Liidu ja muudest allikatest tuleva toetusega läbiviidavates koolitusprojektides.